1624 on esimest korda mainitud Lavassaare küla (Lawasser). Tänane Lavassaare on alguse saanud 1919. aastal, kui asutati Lavassaare (Jõõpre) turbatööstus. Peale tööstuslike ehitiste (töökoda, kontor, depoo, laohooned) ja ametnike majade koosnes asula tööliste majutamiseks ehitatud puitbarakkidest. Tööstus varustas küttega peamiselt Sindi kalevivabrikut, hiljem ka Pärnu linavabrikut, turba veoks valmis 1924 Lavassaare – Pärnu (Pootsi) – Sindi raudtee (Sindi jaam suleti 1969, Pootsi 1975). 1941–44 oli Vana-Lavassaares koonduslaager. Peale 1950.aastat algas turbatööstuses ja asulas uus arenguetapp. Oli vaja paremaid ja ajakohasemaid tööstusehitisi, kvalifitseeritud ja kogemustega töötajate jaoks häid elamistingimusi. Lavassaare Turbatööstuse rekonstrueerimisprojektis nähti ette uue asula rajamine endisest 1,5 km kaugusele. Ehitustega alustati 1954. aastal.
Kuni 1949. aastani kuulus asula Jõõpre ja Sauga valla koosseisu, 1949. aasta märtsist sai Lavassaare omaette administratiivüksuseks – aleviks. Valla (alevvalla) staatuse sai 19. XII 1991.
Vaade rabakontorile
ÜHE ESINDUSLIKU, ÕDUSA JA KODUSE MAJA LUGU

Endine elumaja (raba kontor) on 1923. aastal toodud Arukülast. Seal maja lammutati, palgid nummerdati ja Lavassaare vanas asulas pandi jälle uuesti kokku. 

Lavassaare Turbatööstuse teenijate elumaja 1923.a.

Hoone oli üsna laiade akende ja viilkatusega esinduslik maja, kus elasid mitu perekonda. Teadaolevalt on selles majas pikemat aega elanud Sanga pere (Salme ja Hendrik Sang lastega Rein ja Tiiu) ja Pärna pere (Linda ja Lembit Pärn, pojad Roland ja Raimond).
Hiljem kasutati osa hoonest ühiskondlike asutuste tarbeks (sidejaoskond, ambulants, alevi täitevkomitee, söökla). Peale elu koondumist uude asulasse leiti hoonele uus otstarve.

 Elumaja tiivad toodi 1985. aasta talvel jalaste peal traktorite jõul vanast asulast uude. Neist tiibadest ehitati saun, dušširuumid raba töölistele ja raba kontor. Ehitus valmis 1987. aastal.

Raba kontori ehitus uues asulas

 
Raba kontori hoone 1988.a.


Raba kontor koos saunaga 1991.a.

 Ajaloolised pildid, AS Tootsi Turvas Turbatööstuse album.
Endises raba kontoris toimetab laupäeviti ja pühapäeviti 12.00 - 15.00 Lavassaare Külaseltsi Teise Ringi Riiete Kaubamaja






Lavassaare valla sümbolid on lipp ja vapp.
Valla vapp ja lipp on kinnitatud Eesti Vabariigi Riigikantselei riigisümboolika osakonna poolt 14.mail 2004.

Lavassaare valla ruudukujuline lipp on heraldiline vapilipp: rohelisel ruudukujulisel kangal on siseäärisena kollane sõõrikujulistest marjadest ja lehtedest kaunistustega ehisnöör. Selle peal on vardapoolses ülemises nurgas kollane ruut kahe musta tõusvas kaldasendis vardaga. Lipu tavasuurus on  105 x 105 cm.  







Lavassaare valla vapp on rohelisel kilbil siseäärisena kuldne ehisnöör, mille kaunistused koosnevad sõõrikujulistest marjadest ja lehtedest. Selle peal kuldne päisruut, milles kaks tõusvas kaldasendis musta varrast.
Põhjendus: roheline värv tähistab loodust ja elu. Kilbi siseosa piirav ehisnöör viitab valla nimele, marjad-lehed märgivad Lavassaare valla marjarikkusele. Pärnumaa vapivärvides päisruut sümboliseerib Pärnumaad, turbatootmist ja kitsarööpmelist raudteed ning vastavat muuseumi.

Lavassaare valla sümboolika on kavandanud Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Heraldikakolleegiumi esimees 

Priit Herodes.